Plaat- ja sillutisteed
Plaat- ja sillutisteed on üldjuhul kõige enam kasutatavad ja koormust kandavad teed. Neid teid rajatakse vastavalt kujundusele, kas vabakujuliselt või korrapäraselt asetatud plaatidest/kividest. Tee aluse vastavalt koormusele võib olla ühe- või kahekihiline. Ühekihilise aluse korral on killustiku- või kruusakihi paksus minimaalselt 10 cm. Kahekihilise alusega teed on mõeldud autodele kasutamiseks. Selliste teede korral kaevatakse tee süvend 25-50 cm sügavune ning olemasolev pinnas tasandatakse. Nii ühe- kui ka mitmekihilise tee korral on oluline kõiki kihte eraldi korralikult tasandada ja tihendada. Kõige alumist kihti nimetatakse jagavaks kihiks, paksusega 10-30 cm. Materjaliks sobib nii kruus kui ka killustik fraktsiooniga Ø 40 mm. Järgneb äärekivide paigaldus pinguletõmmatud nööri järgi. Teist kihti nimetatakse kandvaks kihiks ning kasutatav materjal on väiksema fraktsiooniga, kui jagavas kihis. Kandva kihi paksus on 10-15 cm. Tee ehitamisel tuleb aga arvestada, et kihtide tihendamisel nende mahud 20-30% vähenevad. Viimane kiht ehk tasanduskiht tehakse liivast ja selle paksus jääb 3-5 cm vahemikku. Kivid asetatakse eelnevalt tihendatud ja looditud (selleks kasutatakse metallist rihtlatte) liivale või paetuhale. Kivid pannakse paika kerge kummihaamri koputusega. Kivide ladumist alustatakse äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvestada äärepiirde kulgemist, ladumise mustrit ja sillutiskivi nõutavat orientatsiooni (parklates kivi risti sõidu suunaga), reljeefsel alal alustatakse ladumist alt üles. Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks kasutada pingutatud nööri. Kivide vuugivahe on 2 - 4 mm. Kivide lõikamise korral tuleb arvestada, et alla 25% originaalkivi suurusest tõkke tühimike täitmiseks ei kasutada, sest need nihkuvad kergesti kohalt. Selliseid tühimikke saab täita liiva või betooniseguga.
Kivide vahed täidetakse liivaga hiljem, kui kõik kivid on paigas, tehes seda harjaga. Viimasena tasandatakse sillutis plaatvibraatoriga. Plaatvibraatoriga (e. -tihendaja) tihendatakse sillutatud pinda seni, kuni see on saavutanud projektis ettenähtud kõrguse. Vibreerimise tulemusel likvideeritakse kivide vahelised ebatasasused ja ühtlustatakse nende vahelised vuugid. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.
Rajamistööde järjekord:
1. tee mahamärkimine;
2. teesüvendi kaevamine ja tee aluse planeerimine;
3. jagava kihi paigaldamine;
4. äärekivi paigaldamine;
5. kandava kihi paigaldamine;
6. tasanduskihi paigaldamine;
7. sillutiskivi või plaatide paigaldamine;
8. vuukide täitmine liivaga;
9. tasandamine plaatvibraatoriga.
Rajamiseks vajaliku tööriistad:
labidas, reha, tikud, nöör, kummihaamer, pinnasetihendaja, kivigiljotiin ja/või ketaslõikur, hari, rihtlatid, tasanduslaud, lood ja nivelliir.
Kivide vahed täidetakse liivaga hiljem, kui kõik kivid on paigas, tehes seda harjaga. Viimasena tasandatakse sillutis plaatvibraatoriga. Plaatvibraatoriga (e. -tihendaja) tihendatakse sillutatud pinda seni, kuni see on saavutanud projektis ettenähtud kõrguse. Vibreerimise tulemusel likvideeritakse kivide vahelised ebatasasused ja ühtlustatakse nende vahelised vuugid. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.
Rajamistööde järjekord:
1. tee mahamärkimine;
2. teesüvendi kaevamine ja tee aluse planeerimine;
3. jagava kihi paigaldamine;
4. äärekivi paigaldamine;
5. kandava kihi paigaldamine;
6. tasanduskihi paigaldamine;
7. sillutiskivi või plaatide paigaldamine;
8. vuukide täitmine liivaga;
9. tasandamine plaatvibraatoriga.
Rajamiseks vajaliku tööriistad:
labidas, reha, tikud, nöör, kummihaamer, pinnasetihendaja, kivigiljotiin ja/või ketaslõikur, hari, rihtlatid, tasanduslaud, lood ja nivelliir.