Veekogud
Vee ja seega ka veekogukogu võlu seisneb tema rahustavas mõjus inimese vaimsele tervisele. Veekogu eesmärk aias võib olla erinev: kujunduselemendiks, suplemiseks, veevõtukohaks. Samuti on mitmeid erinevaid veekogu rajamisvõimalusi.
Veekogu asukoha valiku eelistada tuulevarjulisi ja poolvarjulisi (päike paistab üle poole päeva) kohti. Looduslikust materjalist või kilest rajatud veekogu üks kallas võiks olla aeglaselt sügavnev, et konnad ja vette kukkunud loomad saaksid veest välja ronida ning linnud ja pisiimetajad joogiveele ligi pääseksid. Kui on plaani veekokku panna elama ka kalasid, siis tuleb veekogu sügavus planeerida selline, et see läbi ei külmuks. Selline kaladega tiik võiks olla vähemalt kolmemeetrise läbimõõduga ja vähemalt 1,5 m sügav.
Suplusbasseinid ei ole Eestis küll veel väga palju levinud, mille üheks põhjuseks on hind teine aga kasutamisaja lühidus. Selliseid basseine on võimalik ehitamisel kas ülevoolurenni või skimmeriga. Ülevoolurenniga basseini veenivoo on basseiniga ühel tasapinnal ja ujujate poolt väljatõrjutud vee maht kompenseeritakse ülevoolupaagis (basseinist eraldi), mis asuv veenivoost allpool. Skimmeriga ehk pinnakaevuga basseinil asub paak veenivoost kõrgemal. Skimmeriga basseinis on veetase äärest 15 cm allpool. See süsteem sobib kasutada kilekattega basseinides, sest ülevoolurenni betoonivalu peab olema ülitäpne.
Vett hoiab suplusbasseinis puhtana filtrisüsteem, mis puhastab kogu vee nelja tunniga. Enamlevinud basseinivee desinfitseerija on kloor, kuid kuna see tõstab vee pH taset, siis tuleks seda alandada sool- või väävelhappega. Vett vahetatakse ilma filtriteta basseinides kahe nädala tagant, normidele vastava filtreerimissüsteemi korral kord aastas või veelgi harvem Hooaja lõppedes basseini torustik tühjendatakse.
Veekogu aias / haljasalal võib olla rajatud kas,
1. looduslikust materjalist,
2. betoonist,
3. PVC-kilest,
4. plastikust valmisbasseinist.
Veekogu asukoha valiku eelistada tuulevarjulisi ja poolvarjulisi (päike paistab üle poole päeva) kohti. Looduslikust materjalist või kilest rajatud veekogu üks kallas võiks olla aeglaselt sügavnev, et konnad ja vette kukkunud loomad saaksid veest välja ronida ning linnud ja pisiimetajad joogiveele ligi pääseksid. Kui on plaani veekokku panna elama ka kalasid, siis tuleb veekogu sügavus planeerida selline, et see läbi ei külmuks. Selline kaladega tiik võiks olla vähemalt kolmemeetrise läbimõõduga ja vähemalt 1,5 m sügav.
Suplusbasseinid ei ole Eestis küll veel väga palju levinud, mille üheks põhjuseks on hind teine aga kasutamisaja lühidus. Selliseid basseine on võimalik ehitamisel kas ülevoolurenni või skimmeriga. Ülevoolurenniga basseini veenivoo on basseiniga ühel tasapinnal ja ujujate poolt väljatõrjutud vee maht kompenseeritakse ülevoolupaagis (basseinist eraldi), mis asuv veenivoost allpool. Skimmeriga ehk pinnakaevuga basseinil asub paak veenivoost kõrgemal. Skimmeriga basseinis on veetase äärest 15 cm allpool. See süsteem sobib kasutada kilekattega basseinides, sest ülevoolurenni betoonivalu peab olema ülitäpne.
Vett hoiab suplusbasseinis puhtana filtrisüsteem, mis puhastab kogu vee nelja tunniga. Enamlevinud basseinivee desinfitseerija on kloor, kuid kuna see tõstab vee pH taset, siis tuleks seda alandada sool- või väävelhappega. Vett vahetatakse ilma filtriteta basseinides kahe nädala tagant, normidele vastava filtreerimissüsteemi korral kord aastas või veelgi harvem Hooaja lõppedes basseini torustik tühjendatakse.
Veekogu aias / haljasalal võib olla rajatud kas,
1. looduslikust materjalist,
2. betoonist,
3. PVC-kilest,
4. plastikust valmisbasseinist.